Bali keel
|
See artikkel räägib Bali saarel kõneldavast keelest; Aafrika keele kohta vaata artiklit Baali keel |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
| Bali keel (Basa Bali) | |
|---|---|
| Piirkonnad | Bali, Jaava, Nusa Penida põhjaosa |
| Kokku kõnelejaid | 3,3 miljonit |
| Keelesugulus |
|
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | ISO 639-3 |
 | |
Bali keel on balide keel, Indoneesia, Bali ja kõrvalasuvate saarestike keel. Bali keel kuulub austroneesia keelkonda.[1]
Bali saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. 93,1% Bali elanikest on hindud, 4,79% moslemid, 1,38% kristlased ja 0,64% budistid. Selle poolest erineb Bali peamiselt islamistlikust muust Indoneesiast.[2]
- Keelel on kaks dialekti “kõrge” basa alus ja “madal” basa kasar. Bali kõnekeeles eristatakse dialektide mitmeid tasemeid. Tasemed tekivad seetõttu, et kõnekeeles kasutatakse sõnu nii “kõrgest” kui “madalast” dialektist.
- Kodus või põlluharimisel kasutatakse “madalat” dialekti, milles on säilinud vanabali keele sõnavara. Samuti kõneldakse „madalat“ dialekti lastega ja madalamasse kasti kuuluvate inimestega.[3].
- Eri staatustega inimesed peavad suhtlemisel valima sobiliku dialekti. Võõrastel on raske valida õiget keelt. Enamik bali keele rääkijaid valdab Indoneesia keelt.
- 2000. aasta loenduse andmetel kõneleb bali keelt 3,33 miljonit inimest, kaasaarvatud immigrandid Nusa Tenggaras ja Lääne-Lomboki saarel ja 7000 Lõuna-Sulawesis.
- Bali on arenev keel, mida kasutatakse suhtluskeelena, hariduses, meedias ja ajalehtedes.
- Bali keele kirjaviis on Bali kiri, Jaava kiri, ladina tähestik (võeti kasutusele 20. sajandil) [4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Bali keel arenes välja umbes 500 p.Kr. Keel oli mitu sajandit ainult kõnekeelne. Esimese kirjaliku allika kohta on andmeid aastast 882. IX–XII sajandil muutus keel selle tagajärjel, et Balisse levis hinduism ja budism ning keel võttis üle sanskriti leksikoni. Järgmistel sajanditel mõjutas bali keelt kaavi – vanajaava kiri ja seejärel jaava keel.
Sotsiolingvistilised andmed
[muuda | muuda lähteteksti]Bali keele staatus pole määratud Indoneesia konstitutsiooniga. Tänapäeva ilukirjanduses bali keelt ei kasutata. Keel on põhiliselt kõnekeelne. Trükimaterjalid piirduvad kooliõpikutega, religioossete materjalidega, väikeste ajaleheartiklitega ja muude ajakirjanduslike tekstidega. Peamine räägitav keel on indoneesia keel, ka õppetöö toimub selles keeles. Bali keelt õpetatakse ainult algklassides.
Bali kiri
[muuda | muuda lähteteksti]Bali kiri (Askara Bali (askara – 'täht')) – kirjakeel, mida kasutatakse Indoneesia Bali saarel. On osaliselt muudetud ladinakeelse tähestiku järgi. Bali kirja ja bali keelt peab vaatama teineteisest eraldi. Bali kirjal on oma tähestik ja bali keelel on oma, teistsugune tähestik. Bali kirja kasutatakse siiamaani, aga väga vähesed inimesed valdavad seda. Bali kirja kasutatakse peamiselt religioossetes üleskirjutistes.
Tähestikus on 47 sümbolit, neist 14 on täishäälikud ja ülejäänud 33 on kaashäälikud. 33 kaashäälikust kasutatakse peamiselt ainult 18. 14 täishäälikust seitse tähistavad lühikesi vokaale ja ülejäänud seitse samade vokaalide pikki vasteid. Tähestik pärineb kaavi kirjast, mis omakorda braahmi kirjast.
Häälikute hääldamine
[muuda | muuda lähteteksti]- täht „c“ loetakse nagu „ch“
- täht „h“ sõna lõpus ei hääldata
- täht „q“ hääldatakse nagu „ka“
- „ny“ hääldatakse „ɲ“
- „ng“ hääldatakse „ŋ“ [5]
- Kaashäälikuid „b“ ja „d“ ei hääldata, kui nad esinevad pärast täishäälikut. Nt gendis (gen-is) "suhkur", gambelan (gam-elan)[6].
Keele omapära
[muuda | muuda lähteteksti]- Kõik tähed on ladina tähed
- Peaaegu kõike loetakse nagu kirjutatakse
- Puuduvad käänamine, pööramine, ajad
- Puudub silbirõhk, kõikides sõnades on rõhk ühel ja samal kohal. Rõhu koha mitteteadmisel võib panna rõhu viimasele silbile.[5] [7]
Foneetika ja fonoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Vokaalid
[muuda | muuda lähteteksti]Vokaalid, bali keeles 6 [3]
| Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| kõrge aste | i | u | |
| keskkõrge aste | e | ə | o |
| madal aste | a |
Kaashäälikud
[muuda | muuda lähteteksti]Bali keeles on 18 või 19 (ühe kaashääliku puhul vaieldakse) kaashäälikut [3].
| Huulhäälikud
ehk bilabiaalsed |
Hambasombuhäälikud
ehk alveolaarsed |
Palataalsed | Velaarsed | Kõrihäälikud
ehk larüngaalsed | ||
|---|---|---|---|---|---|---|
| Kaashäälikud | helitud | p | t | tʃ | k | ʔ |
| helilised | b | d | dʒ | g | ||
| Hõõrdhäälikud ehk frikatiivid | s | h | ||||
| Ninahäälikud ehk nasaalid | m | n | ɲ | ŋ | ||
| Külghäälikud ehk lateraalid | l | |||||
| Värihäälikud ehk tremulandid | r | |||||
| Poolvokaalid | w | j |
Ortograafia
[muuda | muuda lähteteksti]| Täht | Bali keel | Täht | Bali keel | Täht | Bali keel | Täht | Bali keel | Täht | Bali keel | Täht | Bali keel | Täht | Bali keel |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| A a | a, ə | D d | d, ʔ | H h | h | K k | k, ʔ | N n | n | R r | r | U u | u |
| B b | b | E e | e, ə | I i | i | L l | l | O o | o | S s | s | W w | w |
| C c | tʃ | G g | g | J j | dʒ | M m | m | P p | p | T t | t, ʔ | Y y | j |
.[3].
Grammatika
[muuda | muuda lähteteksti]Eessõna
[muuda | muuda lähteteksti]Prepositsioon (eessõna)
- ka = kelle/mille juurde (inglise to, toward)
- uli = -st (kellest/millest?) (inglise from)
- antuk = üle, juures, kõrval, mööda, peal (inglise by, about, on)
- di = sees, peal (inglise at, in, on, among)
- beten = all (inglise under)
- duur = üleval (inglise above, on)
- tengah = keset (inglise among, between)[6]
Sidesõna
[muuda | muuda lähteteksti]Konjunktsioon (sidesõna)
- sawireh, kerena = sellepärast (inglise because)
- sakewala = praegu (inglise yet)
- yadiastun = kui, mis (inglise although)[6].
Artikkel
[muuda | muuda lähteteksti]- niki = see (inglise this)
- nika = too (inglise that, those)
- asampuniki = sama mis see (inglise such as this)
- asampunika = sama mis too (inglise such as that)[6].
Küsisõna
[muuda | muuda lähteteksti]- napi, apa = mida?
- pidan = kuna?
- dja = kuna?
- dija = kus?
- nyen, sira = kes?
- kenken = kuidas?[6].
Asesõna
[muuda | muuda lähteteksti]Bali keeles on erinevad asesõnad sõltuvalt sellest, kas kõne on familiaarne või viisakas. [6].
| Asesõna | Familiaarne kõne | Viisakas kõne ehk teietamine |
|---|---|---|
| mina | icang | tiang, titiang |
| meie | iranga | |
| sina | cai | tagane, jerone |
| teie | nyai | ratu |
| tema | ia | ipun |
Eitus
[muuda | muuda lähteteksti]Lauseeitust väljendatakse bali keeles muutumatu eitussõna nenten abil (rõhk on esimesel silbil). Kasutatakse nii elusolendite kui ka elutute asjade puhul. [6].
- See pole balikeelne raamat – Niki nenten buku basa Bali.
- Too pole tee – Nika nеnten tеh.
Keele struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]subjekt + verb + objekt [6].
| Bali keel | Eesti keel |
|---|---|
| Wayan ngaba buku putih tipis | Wayan toob valget õhukest raamatut |
| Made nulis surat énggal-énggal | Made kirjutab kiiresti kirja |
| Nyoman negakin kursi coklat | Nojman istub pruunil toolil |
| Nyoman negak di duur kursi coklat | Noyman istub pruunil toolil |
| Ketut ngalap pohé ané kondén nasak | Ketut korjab veel küpsemata mangot |
Viisakusväljendid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tänan – terisma kasih [tri’ma ka’si]
- Palun / pole tänu väärt – sama-sama
- Vabandust – permisi, maaf
Fraase/sõnu bali keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- Apa kabar – kuidas läheb?
- Baik – hästi
- Tidak – ei (eitus)
- Ya – jah
- Harganya berapa – kui palju see maksab?
- Terlalu mahal – väga kallis [8]
[6].
Arvsõnad
[muuda | muuda lähteteksti]- üks – siki
- kaks – kalih
- kolm – tiga
- neli – pat
- viis – lima
- kuus – enam
- seitse – pitu
- kaheksa – kutus
- üheksa – sia
- kümme – dasa
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Balinese_language
- ↑ http://et.wikipedia.org/wiki/Bali
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B0%D0%BB%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D1%8F%D0%B7%D1%8B%D0%BA
- ↑ http://www.ethnologue.com/language/ban
- ↑ 5,0 5,1 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. märts 2014. Vaadatud 21. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 http://koryo-reporter1.livejournal.com/59942.html
- ↑ http://m-tsyganov.livejournal.com/455719.html
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2013. Vaadatud 21. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.omniglot.com/writing/balinese.htm